Meist siis niipalju, et Mortimer oli ilmselges segaduses olukorrast, sest tavaliselt on sellel platsil tõkked ja tunnelid, seekord valitses seal tühjus. Püsilamamises ta ilmselgelt ei saanud aru, et see on püsilamamine, vaid tuli sinna kattekile taha vaaama, et ehk on seal nüüd siis rada üles pandud ja mingi uus "start" välja mõeldud.
Üldjoontes tegi mu koer igasugu nalja - kõrval käigult seisma jäämisel jäi alguses kenasti seismas, siis tegi sammu ja vaikselt teise ja siis taipas, et ohhooo keegi ei keelagi ja lontis mulle järgi, nii, et ümberpöörates seisis mu ees. Liikumiselt lamama minekul jäi ilusasti lamama, kuid kui lähenesin temale tõusis järsku püsti ja komberdas mulle vastu.
Kaugjuhtimisel jõudsin temast eemalduda - keerasin end ringi ja Mortimer tahtis hirmus tubli olla ning tõusis käsuta istuma - minu kurja pilku nähes pani end uuesti kähku käsuta lamama, endal näos lootus, et äkki keegi ei näinud, et ta vahepeal istuma tõusis.
Kõik ettetulemised tegi viltu, kõrvalkäiku käis niipalju eespool, et vasakpööret tehes pidin talle kogu aeg jalaga mütaka andma. Kaks asja läksid hästi - hantel ja tõke (kuigi see oli nii kipakas, et ma kardsin, et Morti ei saa arugi, et see tõke on - õnneks siiski hüppas üle).
Igatahes oli mu koer nii totakas, et tagasiteel said mu võistluskaaslased meie üle palju "nalja" heita. Märtsis uuesti - püüame siis olla vähem "naljakad" :-)